Kompetentsipõhise eneseanalüüsi vorm täiskasvanute koolitaja 6. taseme kutse taastõendajale
Siin saab tutvuda minu eneseanalüüsi vormiga TK koolitaja 6. kutse taastõendamiseks.
Sisukord
Läbivad kompetentsid
1. Valdab koolitusel käsitletavat valdkonda/teemat/ainet, hoiab end kursis valdkondlike uuendustega, arvestades valdkonna- ja ainealase teadmuse, teaduspõhisuse ja parimate praktikate ning õppekavast/koolitusprogrammist tulenevate nõuetega.
Omandasin 2013. aastal Tartu ülikoolis sotsiaalteaduse magistrikraadi kultuurikorralduse erialal. Olen Viljandi kultuurikolledži rahvamuusika eriala legendaarse I lennu (1994) vilistlane, ansambel “Alle-aa” liige ning üks Viljandi pärimusmuusika festivali (1993) asutajatest. Pea 20 aastat töötasin Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias kultuurikorralduse eriala õppejõuna. Rahvamuusik ja nõutud kultuuri-korraldaja üle-Eestiliste sündmuste meeskondades. Annan pilliõpetuse (akordion ja karmoška) individuaal- ja grupitunde. Minu loodud on muusikaline koosseis “Karmoškakamraadid” (2020).
Viin läbi koolitusi peamiselt kultuurikorralduse valdkonnas. Kultuurikorralduse puhul on tegemist rahvusvahelise ja interdistsiplinaarse valdkonnaga, mille olulisteks aspektideks on muuhulgas näiteks projektijuhtimine, fundraising ja sponsorlus ning töö vabatahtlikega.
Minu prioriteet on praktiline kultuurikorraldus (uurimisvaldkonna teemad):
- erivajadustega inimeste ligipääs kultuurile;
- kultuurisündmuste ohutus ja turvalisus.
Viljandi Kultuurikolledži diplom
2. Teab täiskasvanukoolituse põhiprintsiipe ja lähtub koolitusel täiskasvanud õppija eripäradest.
Koolitusprogrammi koostamisel arvestan täiskasvanud õppija eripäraga ja kohandan oma koolituse lähtuvalt konkreetse grupi tasemele. Lähtun sellest, et täiskasvanud õppija õpib selleks ja sellest, mida tal päris elus vaja läheb. Siinkohal on reaalsed juhtumid näidetena üliolulised.
Täiskasvanud õppija tahab olla dialoogi kaasatud. Selleks püüan koolitusele registreerujatelt eelinfona kätte saada, millised antud teemas olulisimad küsimused, mida nad sooviksid arutada. Annan võimaluse eelhäälestuda ja olen koostanud eelküsimused, mille näite lisan siia. Seda võib käsitleda õppima asuja/õppija refleksioonina.
Töökeskkonna korralduslikud regulatsioonid
3. Väärtustab täiskasvanud õppijat, järgib oma töös eetilisi norme (vt kutsestandardi lisa 3 Täiskasvanute koolitaja eetikakoodeks) ja konfidentsiaalsusnõudeid; hoiab kutse mainet.
Täiskasvanud õppija omab eelnevaid kogemusi ja tal on erinevad oskused. Samuti on koolitatavad erineva vanusega ja eripäradega. Püüan luua õppimiseks soodsat keskkonda ja tingimusi. Suhtun alati koolitatavatesse lugupidamisega ja täidan konfidentsiaalsusnõudeid ning palun seda teha ka koolitatavatel. Kõik näited, mida auditooriumis arutame, peavad jääma nende seinte vahele, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Inimesed üldjuhul kardavad eksida ja seeläbi naerualuseks saada. Positiivse ja optimistliku inimesena püüan need eksimused positiivseks pöörata.
Mina koolitajana ei saa keelduda õpetamast kedagi, kui see õppeprotsess minu elu ohtu ei sea. Igaühel on õigus inimõigustele teiste isikutega võrdsetel alustel, ilma diskrimineerimiseta. Viimasel kümnel aastal olen erilise tähelepanu suunanud erivajadusega inimestele kultuuri ja hariduse ligipääsetavusele. Enim tean kaasa rääkida nägemis- kuulmis- ja liikumispuudega inimeste vajaduste teemadel.
4. Järgib täiskasvanuõpet ja teisi valdkonna tegevusi reguleerivaid seadusi.
Õppejõuna töötades puutusin seadusandlusega kokku igapäevaselt. Aktuaalsed teemad: töökeskkonna korralduslikud regulatsioonid, juhendid, õppekorralduseeskiri, töölepingu seadus, isikuandmete kaitse seadus, autoriõiguse seadus, reklaamiseadus jmt. Jälgin ise antud seadusi ja selgitan ka õppijatele vajalikke juhiseid.
5. Annab õppijatele tagasisidet kogu koolitusprotsessi vältel.
Minu olulisim tugevus on hea suhtlemisoskus. Surun kätt nii kojamehel kui presidendil. Jututeema leian alati. Koolitusel, kui soodne töökeskkond ja meeleolu loodud, lepime kokku reeglid. Alati võib küsida ja võib kirjutada ka hiljem, kui koolitus on lõppenud ja aja möödudes mingeid küsimusi tuleb.
Igaüks meist tahab saada tagasisidet ning seda püüan õppijatele ka peegeldada.
Koolituste püüan teada saada, mida iga kursuslane koolituse käigus õppis ja mida tahaks veel juurde õppida. Mõnikord lasen ka kirjalikult vormistada kaks mõtet, mida ta antud koolituselt kaasa võtab.
6. Kasutab korrektset koolituse läbiviimise keelt kõnes ja kirjas.
Eesti Põhiseaduses kirjapandu: tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, on minu tegevuste oluline alustala. Järgin seda teadlikult oma igapäevatöös kultuurikorraldaja ja koolitajana.
Akadeemilises keskkonnas toimetamiseks läbisin aastal 2005 vastava koolituse. Värskeima praktilise eesti keele koolituse läbisin 2019. a kevadel.
Emakeelepäeva e-etteütluste kirjutamisel olen alates 2010ndast osalenud nii individuaalselt kui ka grupiviisiliselt, kaasates nii kolleege kui ka üliõpilasi. Toimub mitteformaalne õpe, kus on olulised õppija vaba tahe ja enesele seatud eesmärgid (näiteks kirjutada etteütlus vähema kui nelja veaga).
Akadeemilise kirjutamisega seotud ohud (tunnistus)
Praktiline Eesti keel praktikutele (tunnistus)
7. Kasutab asjakohaseid IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) vahendeid õppeprotsessi ettevalmistamisel, läbiviimisel, hindamisel ja enesearengu toetamisel; oskab allikakriitiliselt veebipõhist infot otsida; teab digiõppe võimalusi ja oskab kasutada sobilikke metoodikaid digiõppe läbiviimiseks täiskasvanute koolituses; oskab luua, kasutada ja jagada veebipõhiseid materjale.
Minu arvutioskused on keskmisest kõrgemal tasemel. 20 aastat tagasi alustasin Windows operatsioonisüsteemiga, kuid nüüd viimased viis aastat kasutan igapäevaselt macOS operatsioonisüsteemi. Näiteks Töötukassa klientidele tehtavatel arvutikoolitustel hoian oma Windows oskused värsked.
Kontoriprogrammide valikust kasutan lisaks MS Office´le ka LibreOffice ja Google Drive`i võimalusi, igapäevaselt kasutan erinevaid suhtlustarkvarasid (sh kiirsuhtlustarkvarad – FB Messenger, Apple Messages jpm) kui ka koostööplatvorme, nt Google Docs.
Oskan veebist otsida informatsiooni, seda filtreerida ja analüüsida, leida lisainformatsiooni ja toetusmaterjali (sh üritan vältida valeinfo levikut).
Kasutan erinevaid videokonverentsilahendusi nii koolitustel osaleja kui läbiviija rollis.
Kasutan oma esitluste juures interaktiivseid lisasid (nt publiku kaasamine ja küsimuste küsimine sli.do keskkonnas jm), samuti ajakohastan esitluse sisu ja veendun juba otsitud informatsiooni aktuaalsuses enne, kui seda esitama asun.
Hoian end kursis digiõppe võimalustega ning Moodle, Socrative, Trello, jm keskkonnad on kasutusel igapäevaselt. Olen ettevõtte OÜ Veebiaken kaasasutaja, ettevõte põhitegevusala on infotehnoloogia. https://veebiaken.ee/
Arvutiõpetus lõpptest (6.12.2017)
1. Õppeprotsessi ettevalmistamine
1.1 Selgitab välja ja analüüsib konkreetse õpperühma õpi- ja erivajadusi ning nendest lähtuvalt seab eesmärgid ja õpiväljundid ning planeerib koolituse sisu (vt kutsestandardi lisa 2 Kutsestandardis kasutatud terminid).
Sügisel 2017 taaskäivitasin Viljandis Tartu Ülikooli Väärikate ülikooli. Alustasin nullist ja olen olnud tänaseni võtmeisik programmi koostamisel ja koordineerimisel, koolituste, õpitubade ja õppekäikude korraldamisel. Alustamisel oli oluline välja selgitada Viljandimaal sihtrühma õpi- ja erivajadused ning lähtuvalt sellest seada koolituste eesmärgid ning õpiväljundid. Koolituste peamiseks eesmärgiks on üle 50-aastaste kodanike toimetulekuoskuste ja rahulolu suurendamine läbi teadmiste ja teadlikkuse, isikliku arengu ning loovuse arendamise.
Algselt toimusid loengud auditooriumis, kuhu õppurid pidid ise kohale tulema. Aja möödudes selgus, et on huviliste seas on ka neid, kes sõltuvalt oma eripärast (näiteks puude liigist) ei saa iseseisvalt kohale tulla. Seetõttu jäid nad esialgu õppimisvõimalusest kõrvale. Lähtuvalt vajadusest tuli mõelda kaasaegsetele lahendustele ning hakkasime loenguid videosalvestama. Need on järelvaatamises UTTVs. Väärikate ülikooli esimeses loengus (oktoober 2017) osales 35 inimest, käesoleval õppeaastal alustas 254 õppurit.
Lisaks traditsioonilistele õpi- ja erivajaduste väljaselgitamisele olen pidanud vajalikuks selgitada välja osalejate toidutalumatuse ja -eelistuse, et saadud infot kasutada toitlustamise paremaks planeerimiseks.
Väärikate Ülikooli loengutel ja seminaridel käsitletakse praktilisi ning silmaringi laiendavaid teemasid. Osalema on oodatud kõik avatud mõttemaailma huvilised vanuses 50+, keda huvitavad kaasaegse ühiskonna probleemid, uuemad teadussaavutused, kultuuris toimuvad põnevad protsessid ning kes ei pelga üheskoos ka mõtteid vahetada.
Väärikate Ülikooli küsitlus oktoober 2017
Väärikate Ülikooli Viljandi loengud järelvaatamises UTTVs
1.2 Koostab koolitusprogrammi ja planeerib oma tegevuse, lähtudes õppekavast (selle olemasolul).
Olen aastast 2000 töötanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorralduse eriala õppejõuna. minu olulisteks ülesanneteks on olnud koostada erinevaid õppe- ja ainekavasid, mille oluliseks osaks lisaks eesmärgile on ka planeerida ning sõnastada õpiväljundid. Ainekava peab haakuma õppekava mooduli ning selle õpiväljunditega. Täpse tegevuskava (loengutunni täpsusega) planeerin alati ca pool aastat ette.
Täiendusõppe puhul koostasin koostöös Marju Mägeri ja Marko Lõhmusega sündmusohutuse koolitusprogrammi. Minu läbi viia on teema: “valmistumine eriolukorraks / musta luige tooria”, grupitööd, juhtumite analüüsid ja arutelud.
Sündmusohutuse koolituse pakkumine ja ajakava
Valmisolek eriolukorraks (slaidid, 2020)
1.3 Valmistab ette konkreetse koolituse sisu ja valib metoodika, lähtudes koolitusprogrammis/õppekavas fikseeritud õpiväljunditest ja varasemast tagasisidest.
Vaatamata sellele, et aastast aastasse õpetan sarnaseid aineid, kaasajastan ma konkreetse koolituse sisu ja õpetamise metoodikat pidevalt. Erinevad seadused ja regulatsioonid muutuvad ning käesoleval ajal on lisandunud uusi õpetamise metoodikaid, mida katsetan õppurite peal ning tõhusamalt toimivad jätan kasutusse.
Olen märganud, et õppijad on rühmatöödest küllastunud ning eelistavad viimasel ajal pigem vanemaid ja traditsioonilisi materjalide omandamise viise (näiteks raamatud, individuaalsed ülesanded jm).
Andragoogika põhimõtted: õppijad tahavad olla õppeprotsessi kaastud, ise avastada ja olla dialoogis. Sellest lähtuvalt saab metoodikat valida.
Ühe koolituse õppijate tagasisidest tuli palju (ca 60) küsimusi. Koondasin ja struktureerisin küsimused, vastasin kirjalikult ja jagasin kõigile osalejatele kõik küsimused ja vastused. Toimus nö järelõppimine. Edaspidi saan samateemalist koolitust läbi viies selle faili õppematerjalidesse juba eelnevalt lisada. Ma usun, et see töötab nagu KKK (korduma kippuvad küsimused).
Kultuurikorraldus (MA) Tartu 2019/2020 sügis. Tudeng küsib, mina vastan
1.4 Koostab ja/või kohandab õppematerjale, lähtudes õppekavast ja/või koolitusprogrammist, teema käsitlemise loogikast ning õppekeskkonna võimalustest. Viitab korrektselt allikatele, arvestades autoriõigusi.
Kuna erinevate autorite poolt koostatud juhendmaterjalid sageli minu õpetatavates ainetes täies mahus kasutamiseks ei sobi, olen koostanud vajaminevad tööjuhiseid sageli ise. Näidisena toon turunduse koolituse tarvis loodud turundusplaani koostamise juhendi.
Autoriõiguse reeglitega arvestan alati ja viitan isegi sotsiaalmeedias algallikale (juhul, kui ma seda vähegi tean). Järgin ise ja juhendan õppijad järgima AutÕS.
Olen osalenud autoriõigusi käistlevates paneeldiskussioonides ning plagiaadi ja autoriõiguseteemalise arvamuse avaldanud ajalehes “Sakala” 15.02.2019.
Turundusplaani koostamise juhend
Artikkel “Viitamisreeglite vastu eksitakse juba algkoolis” (15.02.2019, Sakala, reporter Alice Lokk, artikkel Sakala veebis)
2. Õppeprotsessi läbiviimine
2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Koolituse alguses selgitan alati õppuritele lahti õppe-eesmärke. Väga tähtis on selgitada osalejatele ka individuaalsete eesmärkide seadmise vajadust.
Individuaalsete eesmärkide seadmine on erakordselt oluline ka näiteks üliõpilaste seminar- ja lõputööde juhendamisel, kuna töö on pikaajaline ja mahukas. Vajalik on määrata vahetähtajad ja teostatavate tööde maht väikeste lõikude kaupa, et säilitada loogiline ning mõistlik töötempo.
Täiskasvanud õppija tüübid on väga erinevad ja need sõltuvad isiku- ja isiksuse omadustest, temperamenditüübist ja paljudest muudest teguritest. Täiskasvanud õppija peab teadvustama, et eesmärgistatud õppimine aitab tal tulemust saavutada palju kergemini. Tuginedes oma kogemusele võin öelda, et kõige keerulisem on õppijale selgeks teha plaani koostamise ja sellest kinnipidamise vajalikkust. Heaks näiteks on kahe tudengiga koostöös valminud seminaritööde ajagraafik, mis on eriilmeline nii sisult kui vormilt. Juhendajana ei survestanud ma töö käiku ja seetõttu säilis tudengite loomingulisus ning õppurid said valida neile sobiva lähenemisviisi.
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna loomiseks.
Täienduskoolituse kavandamisel on oluline arvestada töökeskkonnaga. Ruum, kus on piisavalt valgust ja õhku, kus lauad ei kõigu ja toolid ei nagise – see füüsiline keskkond kindlasti loob “tere tulemast” meeleolu.
Loodetavasti on eelinfona minuni jõudnud erivajaduste teema (ratastoolid, liikumispuudega, kuulmispuudega, nägemispuudega inimesed) sellest johtuvalt saan ettevalmistustel juba arvestada. Ja mitte ainult füüsilise (nt. ruumis silmusvõimendi vaegkuuljatele) keskkonna puhul erivajadusi tähele panna, vaid ka materjalide koostamisel.
Kas on vajalik kirjeldustõlge, kas on subtiitrid, punktkirjas materjalid, slaidid mis ei ole pildifailina jmt.
Olles ruumi sisenenud, leiab igaüks omale sobiva koha. Seejärel teen sissejuhatuse, saame tuttavaks ja teeme mõned soojendusharjutused.
Kui inimene ei taha osaleda, siis ma jätan talle täiskasvanud õppija õiguse ja väärikuse, õiguse valida ja otsustada, kus ja mil määral ta osaleb.
Annan piisavalt aega nii individuaalseks keskendumiseks kui ka sotsiaalseks suhtlemiseks.
Ootamatute olukordade eest ei ole keegi kaitstud. Need võivad olla tingitud osalejate eripärast või ka näiteks tehnika tõttu ette tulevad soovimatud hetked (aeglane või puuduv internet, vabavara, arvuti riistvaralised tõrked jne). Mul on alati kotis erinevad kaardid, väikesed pallid ja täringud, mille abil saab õppijatele mõned kiired ülesanded kätte anda ja ise olukorda klaarima hakata.
Annan koolitusprotsessis tagasisidet ja lasen ka osalejatel läbi pideva enesehinnangu jälgida oma arengut. Vastastikune hindamine on ka päevakorral.
2.3 Viib läbi õppeprotsessi, vajadusel muudab õppe etappide järjestust ja töövorme, kaasates õppijaid ja arvestades õpperühma vajadusi.
Õppeprotsessi läbiviimisel võib juhtuda, et ühele koolitusele satuvad erineva tasemega õppijad (näiteks Töötukassa arvutiõppe koolitused). Siis on mul selleks puhuks võimalik võtta ülesanded, mida “tugevam” saab “nõrgemale” õpetada.
Eesmärk: “nõrgem” saab asja selgeks ja “tugevam” kinnistab selle, mida ta juba teab.
Grupitööd vs individuaaltööd.
Oluline on õpihuvi säilimine ja motivatsiooni hoidmine.
Eduelamus.
Töötukassa kliendid on erilised, nende jaoks on oluline, et protsess oleks meeldiv ja tulemusele orienteeritus pole kõige tähtsam. Näiteks arvutikoolitusel olin kavandanud ID-kaardi kasutamise õpetuse, kuid selgus, et osadel õppuritel vajavad sertifikaadid uuendamist. Nemad said ülesande helistada PPAsse ja uurida välja, mida ja kuidas nad tegema peaksid, et sertifikaate uuendada.
Sellest juhtumist õppisin, et eelnevalt peaksin kontrollima, kas õppurite ID-kaardid toimivad ja saame üheskoos ülesannet sooritama asuda.
2.4 Märkab ja tunneb ära grupi arengus toimuvaid muutusi, reageerib olukorrale õpiprotsessi toetaval viisil.
Grupiliikmete koostöös avalduvad teatud käitumismustrid ning grupiprotsessis on kõikide faaside läbimine olulise tähtsusega. Eredamalt on meeles üks vastupanu konfliktifaas, kus nö “kuldne trio” hakkas vastupanu osutama. Nemad keeldusid, käed risti rinnal, igasugusest koostööst. Teistega töötasime edasi. Aeg-ajalt ma suunasin sõnatu pilgu nende poole, ei muud. Mingil hetkel nad tajusid, et keegi nende provokatsiooniga kaasa ei lähe ning nad hakkasid vaikselt ikkagi omale ka e-postiaadressi tahtma ja nad said aru, et lauanaabrile ei olegi nii hirmus e-kirja kirjutada.
2.5 Hindab õpiväljundite saavutamist vastavalt etteantud hindamiskriteeriumitele, valides sobivad hindamismeetodid.
Hindamismeetod on see, kuidas hindamist läbi viin – kirjalikult suuliselt, annan hinnanguid, kujundav hindamine, test, praktilised tööd.
Kui ma teen arvutikoolitust töötutele, siis valin hindamismeetodiks reeglina praktilise töö. See annab koolituse lõpus kõige parema ülevaate iga õppuri õpiväljundite saavutamisest. Hindamiskriteeriumiteks valin tavaliselt variandi, kus on vaja täita koolituse edukaks lõpetamiseks vähemalt 3 punkti 5-st. See on kõige arusaadavam sihtrühmale, sest nad omavad koolikogemust, kus hinnati 5-palli süsteemis ja rahuldavaks hindeks oli “3”. Näidisena arvutikoolituse hindamisjuhend.
Arvutikoolituse algkoolituse hindamisjuhend
3. Õppeprotsessi analüüs ja hindamine
3.1 Kogub õppijatelt arvamusi õppeprotsessi kohta, valides sobivad meetodid.
Koolituse lõpus kogun alati tagasisidet. On võimalik suuline tagasiside (sõltub koolitujate arvust ja ajaressursist). Tagasiside kaardid, kus on küsimus või siis lause algus ette antud ja jääb üle lause lõpetada.
Nutiajastul saab elektrooniliselt vastata. Socrative programmis koostatud koolitusel õpitu kordamise küsimustiku kahe viimase küsimusena olen palunud, et ta kirjutab 2 mõtet, mida siit koolituselt kaasa võtab ja veel ka tagasisidet enda tööle. Näiteks toon välja 48 anonüümse õppuri vastused.
Kirjuta 2 mõtet mida kaasa võtad
3.2 Analüüsib õppeprotsessi, lähtudes kavandatud eesmärkidest ja valides sobivad meetodid.
Kasutan oma töös mälukaarte. Kirjutan õppeprotsessi ajal üles, mis läks hästi, mida teeksin teisiti, mis ajaliselt toimis ja mida on vaja muuta. Koolituse lõpus sain aru, millisele teemale on järgmisel korral vajalik ajaliselt rohkem aega anda.
Analüüsides koolituse lõppedes eesmärki, selle saavutamist, kasutatud meetodeid jms, hindan, kuidas läks ning teen vajalikud muudatused. Reeglina muudan uue koolituse väljatöötamise ja katsetamise faasis rohkem ning hiljem juba tuleb uuendada vähem. Tänapäevase tehnoloogia uuenduste tulvas olen katsunud järgida pigem mõõdukat lähenemisviisi ning alati kohe enne põhjalikku analüüsi uut kasutusele ei võta.
3.3 Hindab õppeprotsessi, kasutades etteantud hindamiskriteeriume.
Alati koolituse kestel ja lõpus on tähtsaks küsimuseks, kas õppijad saavutavad/saavutasid õpitulemused? Edasi analüüsin, mis kriteeriumi mina olen sellele õppeprotsessile seadnud, et see sujuks piisavalt hästi? Milline oli koolituse õhkkond ning kas õppijad teevad/tegid koostööd?
Jälgin alati, et koostöö toimiks, hindan õppurite õpitulemusi ja vajadusel sekkun.
Jälgin, et õppijad saaksid harjutamisfaasis lahendada hindamiskriteeriumitele ja -meetoditele sarnaseid ülesandeid. Nii on neil lihtsam ka hiljem oma oskusi demonstreerida. Täiskasvanute koolitustel kasutan võimalusel mitteeristavat hindamist, sest see vähendab oluliselt pinget õpingute kestel kui ka kursuse lõpus õpiväljundite demonstreerimisel. Järeleandmisi ei tee ma reeglina auditoorsetest tundidest osavõtmise mahus – piisav osalemine tagab õpiväljundite saavutamise.
Täiskasvanute õppijate puhul osalevad ka õppijad ise hindamisprotsessis, andes hinnanguid endale. Kaasõppijatele hinnangu andmist olen kasutanud pigem eelneva posiitiivse õpikogemusega õppurite puhul. Aitan omalt poolt kaasa hinnangute leidmisel. Kasutan kujundavat hindamist kogu õppeperioodi vältel.
Õpitulemuste põhjal teen parandusi õppeprotsessis.
Minu koolitusel on kõige paremaks kriteeriumiks õppeprotsess õnnestumisele: koolitusel osalejate positiivne tagasiside, õpiväljundite saavutamine ning auditoorsetest tundidest maksimaalne osalusprotsent. Kui tegevused on õppija jaoks piisava raskustasemega ja põnevad, siis ta ei “kao ära”. Allkirjalehed on konfidentsiaalsed siia lisamiseks.
Õppeprotsess on õnnestunud, kui õppija on valmis edasi õppima, et saada uusi teadmisi.
3.4 Teavitab seotud isikuid õppe tulemustest, kasutades kokkulepitud meetodit ja tuginedes faktidele.
Töötukassa klientidele teeb arvuti algõpetuse koolitust Siisike OÜ, kuhu olin mina koolitajaks kaasatud. Teavitan koolitusjuhti õppeprotsessi edenemisest. Arutame, kas see 40 tundi on ehk liiga pikk aeg, et tegelikult tuleb 32ga välja. Ja kas etteantud ajaga on võimalik saavutada õpitulemusi.
Ettevõtlusõppe IDEETURUL osalejate tagasisidest tuli oluline info, milliseid muudatusi saaks korraldaja (ehk siis TÜ Viljandi kultuuriakadeemia) uuel aastal Ideeturgu planeerides sisse viia. Küsitluse leht on lisana näiteks.
Tagasiside edastamine seotud isikutele
4. Tegelemine arendus-, loome- ja teadustööga
4.1 Osaleb koostöövõrgustike ja töögruppide tegevustes, avaldades arvamust ja tehes ettepanekuid täiskasvanukoolituse valdkonnas.
Osalen aktiivselt Viljandimaa piirkonna koolitajate võrgustiku töös. Meil toimuvad kord kuus kohtumised, kus arutleme täiskasvanuhariduse teemade üle. Äsja, 11ndal märtsil 2020 aastal võtsime 5 kolleegiga ette nn “hariduse dessandi” Viljandimaal ning külastasime Viljandi linna ja veel viite asulat, kus viisime läbi tänavaküsitluse kaardistamaks täiskasvanute täienduskoolituse vajadusi. Vastusi saime kokku 91. Käesoleval hetkel käib veel toorandmete analüüs. Näidisena lisasin A4 formaadis lehe, kus 3 vastaja vastused.
2017-2019 oli aktuaalne Eesti Välisministeeriumi programm ja rahvusvaheline koostöö Moldovas (Naiste ja noorte kaasamine maapiirkondade ettevõtluses, arendades nende oskusi ja teadmisi külalismajanduse ja sündmusturismi toodete disaini valdkonnas”). Olen kahel korral käinud eksperdina Moldovas, viinud läbi koolitusi. Seega ka venekeelse koolituse kogemus ei ole võõras. Tänaseni on suhted säilinud ning vahetame informatsiooni ja annan nõu, kus oskan.
Valmis õpik: Viin, T., Koor, T., Kose, M., Juust, L., Aus, P. „Sündmuskorralduse käsiraamat“ (rumeenia keeles). Väljaandja: Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž.
Организация мероприятия slaidid
Õpik: Ghid de organizare a evenimentelor kaaned (näidis)
5. Professionaalne enesearendamine
5.1 Analüüsib ja hindab oma tegevust õppeprotsessis, toob välja enda tugevused ja arenguvajadused.
Olen laia haardega ja ettevõtmisi teen suure innu ja põhjalikkusega ning olen väga järjekindel. Erivajadusega inimeste ligipääsetavuse teema eestkõneleja olen olnud viimased kümme aastat. Suur läbimurre avalikkusele on toimunud viimasel kahel aastal _ olen väga õnnelik, et minu aastatepikkune töö, on hakanud vilja kandma ja jõudnud paljude inimesteni.
Õppeprotsessis on minu tugevuseks huumorimeel ja kannatlikkus. Suudan pingeid maha võtta ning leida sobivaid lahendusi erinevatele õppistiilidega inimestele.
Kuna toimetan paljude teemadega ja reeglina süvitsi, siis on minu kõige suurimaks nõrkuseks läbipõlemise oht. Kuigi teadvustan seda endale, ei ole ma suutnud sageli erinevatele väljakutsetele eitavalt reageerida.
Arvan, et pean arendama inglise keele oskust, et suudaksin lugeda mind huvitavat erialast kirjandust rohkem.
Arendama peaksin veel ka analüüsi- ja sünteesi oskuseid. Mulle meeldib andmeid koguda, aga nende hilisem töötlemine, lahtimõtestamine ja järelduste tegemine on mulle vaevarikas.
Soovin osaleda tulevikus ka kirjutustõlgi koolitusel.
Artikkel “Konkreetne naine, kes paneb pirne põrutades kaaslased lämbuma” (29.07.2017, Sakala, reporter Merlin Kuld, artikkel Sakala veebis)
Artikkel “Kuidas pimedad näeksid teatrit ja kurdid kuuleks laulupidu” (15.02.2020, Postimees, reporter Villu Päärt, artikkel Postimehe veebis)
Artikkel “Vabariigi aastapäeva teleülekanne saab kirjeldustõlke” (22.02.2020, Sakala, reporter Triin Loide, artikkel Sakala veebis)
5.2 Hindab oma füüsilist, vaimset ja emotsionaalset seisundit, võtab kasutusele abinõud tasakaalu saavutamiseks ja säilitamiseks.
Igaühel meil on elus mitu rolli. Olen rakenduslik rahvamuusik ja kultuurikorraldaja ühes isikus. See annab võimaluse olla nii lava peal kui lava taga. Tasakaalu saavutamiseks on pillimäng nagu meditatsioon. Mulle meeldib regulaarselt käia rabamatkadel. Teen vabatahtlikku tööd. Füüsiliselt peaksin endale rohkem koormust andma ning sel kevadel alustasin võimlemistreeningutega. Aeg-ajalt võtan välja ja loen üle Toimetulek stressiga ja Viha valitsemise koolituse materjalid. Mõnedki meetodid on vaja lihtsalt meelde tuletada ja rakendada.
5.3 Hoiab end kursis uuemate suundadega täiskasvanukoolituse valdkonnas. Käsitleb ennast õppijana, vastutab enda arengu eest.
Elukestvaõppest lugupidava inimesena osalen koolitustel ja alates 2003ndast aastast tänaseni on tulemused fikseeritud Tartu Ülikooli õppeinfosüsteemis (vt väljavõtet).
Lisaks andragoogikaalane koolitus, mille tulemusena sündis ka otsus täiskasvanute koolitaja kutset taotlema hakata.
ETKA Andrase kodulehel hoian silma peal. Osalen Viljandimaa koolitajate võrgustikutöös.
20.-27.03.2019 Tunnistus. Erivajadusega täiskasvanute õpetamise eripära
